Kuidas toetada lapse iseseisvust päris tegevustes?

Laps tahab sageli aidata just siis, kui meil endal on kõige kiirem. Ta tahab valada, lõigata, pühkida, pesta, segada, kruvida või ise võtta asja, mille täiskasvanu ulataks talle mõne sekundiga.

Esimene mõte võib olla: „Ma teen ise, nii saab kiiremini.“ Montessori vaates võib aga just selles hetkes peituda väga väärtuslik õppimisvõimalus.

Need hetked annavad päris hästi kätte, mida laps on valmis järgmisena ise proovima.

Montessori igapäevaelu ei alga mänguasjast

Montessori lähenemise üks olulisemaid mõtteid on, et laps ei pea õppima ainult spetsiaalselt talle loodud tegevuste kaudu. Väga palju saab ta õppida päris elu sees.

Toidu valmistamine, vee valamine, laua pühkimine, riiete korda panemine või maha pudenenud puru kokkupühkimine võivad täiskasvanu jaoks olla tavalised igapäevatoimetused. Lapse jaoks sisaldavad need aga terve rea oskusi.

Ta peab oma liigutusi kontrollima, tegevuse järjekorda meeles hoidma, keskenduma, vea korral uuesti proovima ning lõpuks nägema oma töö tulemust.

See ongi üks igapäevaelu tegevuste suur väärtus: tegevusel on päris eesmärk.

Alusta sellest, mida laps juba teha tahab

Vanuse järgi koostatud oskuste nimekirjad võivad olla abiks, kuid veel parem vihje on sageli laps ise.

Kas ta tuleb iga kord kööki, kui hakkad süüa tegema? Tahab haarata harja, kui põrandat pühid? Proovib ise vett klaasi valada? Tahab kruvikeerajat käes hoida, kui midagi parandad?

Mõnikord tähendab see väiksemat töövahendit. Teinekord piisab madalamast riiulist, väiksemast kogusest, aeglasest ettenäitamisest või lihtsalt sellest, et jätame lapsele proovimiseks natuke rohkem aega.

1. Köögis: päris toit ja päris tegevus

Köök on üks lihtsamaid kohti, kus lapsele päris tegevusi pakkuda, sest ülesandeid leidub peaaegu iga päev. Lapsele sobiva suurusega kannud, lõikurid, noad ja teised Montessori igapäevaelu vahendid võimaldavad tal teha samu päris tegevusi, mida ta näeb täiskasvanuid tegemas.

Laps saab näiteks:

• pesta puu- ja köögivilju;
• rebida salatilehti;
• segada koostisosi;
• tõsta lusikaga ühest anumast teise;
• määrida pehmet toitu;
• koorida sobiva koorijaga;
• lõigata pehmemaid toiduaineid lapsele sobiva lõikuriga;
• valada vett või piima väikesest kannust.

Lõikamine ei harjuta ainult „köögis hakkama saamist“. Laps peab hoidma toitu paigal, kasutama teise käega töövahendit, hindama vajalikku jõudu ja jälgima, kuhu tema käsi liigub. Nii töötavad korraga kahe käe koostöö, käe kontroll ja silma-käe koostöö.

Valamine õpetab omakorda liigutuse aeglustamist ja peatamist õigel hetkel. Kui vesi läheb üle ääre, saab laps kohe oma tegevuse tagajärge näha ning proovida järgmisel korral kogust paremini hinnata.

2. Koristamine: võimalus ise olukord korda teha

Laps ajab vee maha. Täiskasvanu haarab lapi ja pühib ära. Kiire ning tõhus.

Iseseisvuse seisukohalt võiks järgmine samm olla aga see, et laps teab, kust ta saab ise lapi võtta.

Sama kehtib maha pudenenud puru kohta. Kui väike hari ja kühvel on lapsele kättesaadavad, ei pea iga väike õnnetus lõppema täiskasvanu sekkumisega.

Lapsele sobivas suuruses hari, kühvel või lapp ei ole lihtsalt armas miniatuurne kodutarve. Õige suurusega töövahend võimaldab tal teha tegevust, mida täiskasvanu suure vahendiga juba teeb. Ka lapsele sobivad praktilise elu vahendid võiksid olla paigutatud nii, et laps saab talle lubatud vahendi vajadusel ise võtta.

3. Päris tööriistad: laps tahab teha päris asja

Lapsed märkavad väga kiiresti vahet mängult tehtava töö ja päris tegevuse vahel.

Kui täiskasvanu kruvib, parandab või meisterdab, tahab laps sageli sama teha. Sobivas vanuses ja täiskasvanu juhendamisel võib lapsele anda ka päris funktsiooniga töövahendi, mitte ainult mänguasja, mis seda jäljendab.

Kruvi keeramine, detailide ühendamine või puidu töötlemine nõuab keskendumist ja täpsust. Laps peab õppima, kuidas tööriista hoida, millises suunas seda liigutada ning kui palju jõudu kasutada.

Sellise tegevuse väärtus ei seisne ainult valmis esemes. Laps õpib tegevust alustama, järjestama, vigu parandama ja lõpuni viima. Sobivaid päris funktsiooniga Montessori töö- ja igapäevaelu vahendeid tasub valida lapse oskusi ja täiskasvanu juhendamise võimalust arvestades.

4. Keskkond, mis ei sunni kogu aeg abi küsima

Krisli algse mõtte üks olulisemaid osi on koduse keskkonna vaatamine lapse seisukohast. Alati leidub mõni koht, mida saab veel natuke paremini lapse iseseisvust toetavaks muuta.

Kujutle olukorda, kus laps oskab ise vett juua, kuid klaasid asuvad ülemises köögikapis. Ta peab iga kord paluma: „Palun anna mulle klaas.“

Probleem ei ole tema oskuses. Takistus on keskkonnas.

Sama põhimõtet saab kasutada kogu kodus:

• igapäevased nõud lapsele kättesaadavas sahtlis või riiulis;
• väike joogikann sobival kõrgusel;
• käterätik ja lapp kohas, kuhu laps ise ulatub;
• madal nagi oma jope või koti jaoks;
• korv riietele või asjadele, mida laps ise kasutab;
• puhastusvahendid, mida ta tohib iseseisvalt võtta.

See ei tähenda, et kogu kodu peaks muutuma Montessori klassiruumiks. Sageli piisab mõnest teadlikust muudatusest kohtades, kus laps kõige sagedamini abi vajab.

5. „Tähtis töö“ on lapse jaoks midagi muud kui kohustus

Täiskasvanu võib näha laua pühkimist või kartuli pesemist kodutööna. Väikese lapse jaoks võib sama tegevus olla hoopis tähtis töö.

Ta ei mängi, et valmistab süüa. Ta aitab päriselt õhtusööki teha.

Ta ei mängi, et koristab. Põrandal olnud puru on pärast tema tööd päriselt kadunud.

See vahe on oluline, sest laps näeb oma tegevuse tulemust ja mõistab, et tema panusel on tähendus.

6. Miks „ma teen ise“ võtab nii kaua?

Kuna laps alles õpib.

Täiskasvanu on valanud vett, pannud sokke jalga ja pühkinud lauda tuhandeid kordi. Lapse jaoks võib sama tegevus olla alles kümnes katse.

Tema liigutused on aeglasemad ning ta peab teadlikult mõtlema sammudele, mis täiskasvanul toimuvad automaatselt.

Just korduste kaudu muutuvad need oskused kindlamaks.

Kui laps saab piisavalt võimalusi proovida, ei harjuta ta ainult konkreetset tegevust. Ta kogeb ka seda, et esimesel korral ei pea kõik õnnestuma.

See on oluline probleemilahenduse osa: midagi ei töötanud, proovin teistmoodi.

7. Millal aidata ja millal oodata?

Iseseisvuse toetamine ei tähenda, et täiskasvanu peab kõrvale astuma ja laskma lapsel kõigega üksi hakkama saada.

Täiskasvanu roll on luua turvaline olukord, näidata vajadusel tegevus aeglaselt ette ning jälgida, kui palju abi laps tegelikult vajab.

Kui laps küsib abi, ei pea alati kogu tegevust tema eest lõpuni tegema. Mõnikord piisab ühest väikesest sammust.

Näiteks võib täiskasvanu keerata purgikaane esimese millimeetri lahti ja anda purgi tagasi lapsele. Teine võimalus on hoida eset paigal, kuni laps ise keerab.

Nii jääb tegevuse põhiosa endiselt lapsele ning ka tunne „ma sain hakkama“ kuulub talle.

Millest kodus alustada?

Montessori põhimõtete toomiseks koju ei ole vaja korraga ümber ehitada tervet kööki ega osta riiulitäit uusi vahendeid.

Vaata ühe päeva jooksul lihtsalt, millistes olukordades laps:

• tahab ise kaasa teha;
• palub korduvalt midagi kätte anda;
• ütleb „mina ise“;
• jälgib tähelepanelikult sinu igapäevaseid tegevusi;
• proovib kasutada täiskasvanu töövahendeid.

Seejärel vali neist üks olukord ja mõtle, kas saad keskkonda natuke muuta.

Võib-olla vajab laps ainult väikest kannu. Võib-olla võiks tema taldrik olla alumises sahtlis. Võib-olla tasub kööki lisada lapsele sobiv lõikur või panna väike hari nähtavasse ja kättesaadavasse kohta.

Mõnikord ei ole järgmine Montessori samm uus vahend, vaid lihtsalt see, et olemasolev asi jõuab lapse käeulatusse. Kui täiskasvanu töövahend on lapse jaoks liiga suur või ebaturvaline, võib lapsele sobivas suuruses igapäevaelu vahend anda talle võimaluse päriselt ise tegutseda.

Lapse iseseisvus kasvab päris elu sees

Igapäevaelu tegevuste suur tugevus on nende loomulikkus. Neid ei pea eraldi õppimiseks välja mõtlema, sest need juhtuvad kodus niikuinii.

Küsimus on pigem selles, kas laps saab olla nende tegevuste juures ainult pealtvaataja või anname talle võimaluse päriselt osaleda.

Kui töövahend on sobiv, ülesanne jõukohane ja täiskasvanu suudab natuke oodata, võib kõige tavalisemast kodusest tegevusest saada väga väärtuslik õppimise hetk.

Soovid avastada ka teisi valdkondi? Vaata kogu Lapse Heaks Montessori valikut .