Lasteaiaga harjumine – kuidas last toetada?

Lasteaiaga alustamine on suur muutus nii lapse kui ka vanema jaoks.

Uus keskkond. Uued inimesed. Teistsugune päevakava. Esimest korda pikemalt kodust eemal olemine. Isegi siis, kui laps on lasteaeda oodanud, võivad esimesed päevad tuua kaasa ebakindlust, väsimust ja tugevaid emotsioone.

Vanemana tahaksime loomulikult teada, kas laps saab hakkama, kas teda märgatakse ja kas tal on seal hea olla.

Olen kolme lapse ema ja lasteaiaõpetaja. Olen näinud, et lasteaiaga harjumisel ei ole ühte universaalset valemit. Mõni laps kohaneb kiiresti, teine vajab rohkem aega, kordusi ja lähedust. Mõlemad on täiesti normaalsed.

Kõige olulisem ei ole see, et laps võimalikult kiiresti enam ei nutaks. Oluline on, et ta hakkaks samm-sammult kogema: lasteaed on turvaline koht, vanem tuleb alati tagasi ja minu tunded on lubatud.

Lasteaiaga harjumine ei ole võistlus. Ühe lapse kogemust ei ole mõtet teise omaga võrrelda – ka ühe pere lapsed võivad kohaneda täiesti erinevalt.

Kuidas last enne lasteaeda ette valmistada?

Lapse jaoks on uus olukord lihtsam, kui ta teab vähemalt üldjoontes, mis teda ees ootab.

Rääkige enne lasteaia algust:

• kes on õpetajad;
• mida lapsed lasteaias teevad;
• kus süüakse ja puhatakse;
• kuhu pannakse lapse riided ning isiklikud asjad;
• kes lapse lasteaeda viib;
• kes ja millal talle järele tuleb.

Vältige väga suuri lubadusi, näiteks „seal on kogu aeg nii lõbus“ või „sa ei pea üldse kartma“. Lasteaiapäevas võib olla nii rõõmu, igatsust, ärevust kui ka pettumust.

Raamatud aitavad uue olukorra tuttavamaks muuta

Lasteaiast, sõprusest ja tunnetest rääkivad raamatud annavad lapsele võimaluse uut teemat turvaliselt uurida.

Lugu lugedes saab küsida:

• Mida tegelane selles olukorras tundis?
• Mis talle lasteaias meeldis?
• Mida ta kartis?
• Kellelt ta abi küsis?
• Mida sina võiksid sellises olukorras teha?

Laps ei pea kohe vastama. Vahel piisab sellest, et ta kuulab ning pöördub teema juurde hiljem ise tagasi.

Vaata lasteraamatuid ja õppematerjale

Kindel rutiin loob lapsele turvatunde

Lasteaias kulgeb päev enamasti kindla rütmi järgi. Mänguaeg, õues käimine, söömine ja puhkamine toimuvad tuttavas järjekorras.

Kui lapse kodune päevakava on enne lasteaia algust täiesti teistsugune, võib muutus olla talle eriti suur. Seetõttu tasub võimaluse korral hakata uut rütmi veidi varem harjutama.

See ei tähenda, et kodune elu peab muutuma minutipealt reguleeritud graafikuks. Abi võib olla juba sellest, kui:

• hommik algab enam-vähem samal ajal;
• söögi- ja puhkeajad muutuvad järjepidevamaks;
• õhtune magamaminek nihkub lasteaia päevakavaga sobivamaks;
• hommikused tegevused toimuvad alati sarnases järjekorras.

Mida tuttavam on tegevuste järjekord, seda vähem peab laps hommikul teadmatusest tekkinud pingega toime tulema.

Muuda hommikune hüvastijätt selgeks ja turvaliseks

Pikk ning ebakindel hüvastijätt võib muuta lahkumise lapse jaoks veel keerulisemaks.

Laps tunnetab hästi, kui vanem kahtleb, kas minna või jääda. Seetõttu aitab sageli kindel ja rahulik rituaal:

1. aita lapsel riided ja asjad ära panna;
2. ütle selgelt, et nüüd lähed;
3. tuleta meelde, millal tagasi tuled;
4. kallista või tehke oma väike hüvastijäturituaal;
5. anna laps õpetajale üle ja lahku.

Ära kao lapse teadmata. Isegi siis, kui nii tundub hetkeks lihtsam, võib see vähendada lapse usaldust ja muuta järgmised lahkumised raskemaks.

Samuti ei tasu lapsele lubada, et „ma olen kohe tagasi“, kui tegelikult möödub mitu tundi. Väikelapse jaoks on aeg abstraktne, mistõttu tasub tagasitulekut siduda talle arusaadava tegevusega: pärast sööki, und või õues käimist.

Laps võib lasteaias hakkama saada ja kodus kokku vajuda

Üks tavalisemaid küsimusi esimestel nädalatel on:

Lasteaiapäev nõuab lapselt palju. Ta peab jälgima uusi reegleid, jagama täiskasvanu tähelepanu, suhtlema teiste lastega, taluma müra ning ootamist ja proovima toime tulla ilma oma kõige turvalisema inimeseta.

Kui laps jõuab koju, võib kogu päeva jooksul kogunenud pinge lõpuks välja tulla. See ei tähenda tingimata, et lasteaias juhtus midagi halba või et laps käitub meelega halvasti.

Sageli tähendab see hoopis, et kodu ja vanem on tema jaoks piisavalt turvalised, et ennast lõpuks vabaks lasta.

Pärast lasteaiapäeva vajab laps vähem, mitte rohkem

Esimestel nädalatel võiks pärast lasteaeda olla võimalikult vähe lisakohustusi ja suurt programmi.

Laps võib vajada:

• vaikset autosõitu või jalutuskäiku;
• süüa ja juua;
• füüsilist lähedust;
• vabamängu või omaette olemist;
• tuttavat raamatut;
• rahulikku värvimist või puslet;
• varasemat magamaminekut.

Kõik lapsed ei taha kohe oma päevast rääkida. Küsimus „Kuidas sul lasteaias läks?“ võib olla väsinud lapse jaoks liiga suur.

Proovi konkreetsemaid ja neutraalsemaid küsimusi:

• Kellega sa täna mängisid?
• Mis mänguasi sulle meeldis?
• Kas te käisite õues?
• Mis oli tänase päeva kõige naljakam hetk?
• Kas midagi oli täna raske?

Kui laps ei soovi rääkida, ära suru. Mõni laps töötleb kogetut mängides ja räägib alles hiljem.

Anna lapse tunnetele nimed

Laps ei pruugi osata öelda: „Ma olen väsinud, igatsen sind ja uued reeglid tekitavad minus ebakindlust.“

Selle asemel võib ta keelduda riietumast, lükata toitu eemale, nutta, lüüa või nõuda tavapärasest rohkem tähelepanu.

Vanem saab aidata lapsel tema kogemust sõnastada:

• „Sa igatsesid mind täna.“
• „Sul oli raske, kui ma hommikul ära läksin.“
• „Sa oled pärast pikka päeva väga väsinud.“
• „Tundub, et sa tahtsid ka selle mänguasjaga mängida.“
• „Kõik oli täna veel uus.“

Tunde nimetamine ei muuda seda suuremaks ega õpeta last kurvastama. Vastupidi – laps hakkab tasapisi mõistma, mis temaga toimub, ja õpib tulevikus oma vajadusi selgemalt väljendama.

Tunnetest rääkivad raamatud ja mängud võivad anda lapsele sõnu, mida tal veel endal ei ole.

Vaata lapse tundeid, suhteid ja igapäevaelu käsitlevaid raamatuid

Turvaese võib aidata kodu ja lasteaia vahel silda luua

Mõnele lapsele pakub tuge tuttav kaisukas, väike tekike, taskusse mahtuv ese või perefoto.

Turvaese:

• lõhnab ja tundub tuttav;
• meenutab lapsele kodu;
• võib aidata puhkeajal rahuneda;
• annab talle keerulisemal hetkel midagi oma.

Enne tasub õpetajalt küsida, millised esemed on rühmas lubatud ja kuidas neid kasutatakse.

Oluline on, et turvaese ei muutuks vanema lubaduseks, et laps ei tunne enam kurbust. Selle eesmärk ei ole kõiki ebamugavaid tundeid eemaldada, vaid toetada last ajal, mil ta nendega kohaneb.

Vaata pehmeid kaisukaid ja kaisulappe

Koostöö õpetajaga aitab last paremini toetada

Lasteaiaga harjumine on lapse, pere ja lasteaia ühine protsess.

Õpetajaga tasub jagada teavet, mis võib aidata lapsest paremini aru saada:

• kuidas laps tavaliselt rahuneb;
• millised olukorrad teda ärevaks teevad;
• milliseid sõnu ta oma vajaduste väljendamiseks kasutab;
• kas kodus on toimunud suuri muutusi;
• kas laps vajab söömise, une või tualetis käimise juures eraldi tuge;
• millised mängud ja tegevused teda kõige rohkem köidavad.

Küsi õpetajalt konkreetset tagasisidet:

• Kui kaua laps pärast lahkumist nuttis?
• Millal ta mänguga ühines?
• Kas ta sõi ja puhkas?
• Millised tegevused talle meeldisid?
• Mis olukorrad olid talle kõige raskemad?
• Mis aitas tal rahuneda?

Üksik raske hommik ei anna veel tervikpilti. Vaadake koos õpetajaga, kuidas olukord areneb pikema aja jooksul.

Lapse arengut ei ole vaja pärast lasteaiapäeva eraldi testida

Lasteaed toetab lapse arengut iga päev mängu, suhtlemise, liikumise ja igapäevaste tegevuste kaudu. Kodus ei pea vanem pärast pikka lasteaiapäeva hakkama lapse oskusi kontrollima ega talle eraldi õppetundi korraldama.

Kõige väärtuslikum on sageli vaba mäng.

Magnetklotsid, pusled, rollimängud, joonistamine ja lihtsad lauamängud võivad toetada:

• loovust;
• peenmotoorikat;
• probleemilahendusoskust;
• keelt ja suhtlemist;
• keskendumist;
• koostööd.

Kuid pärast väsitavat päeva tasub lähtuda lapse huvist ja energiast. Mõnikord on parim arengut toetav tegevus hoopis vanema süles puhkamine.

Kui lapse arengu või käitumise pärast tekib pikemaajaline mure, tasub seda arutada õpetaja ja vajadusel sobiva spetsialistiga.

Lapse enda asjad toetavad iseseisvust

Lapsele sobivas suuruses seljakott, joogipudel ja lihtsasti kasutatavad riided ei ole ainult ilusad tarbeesemed. Need aitavad lapsel oma igapäevastes tegevustes rohkem ise hakkama saada.

Kotti ei tasu üle pakkida. Lapsel peaks olema võimalik seda vähemalt lühikest aega ise kanda ja oma asju sealt leida.

Enne lasteaeda tasub kodus harjutada, kuidas joogipudelit avada, sulgeda ja tagasi kotti panna.

Vaata lapsele sobivas suuruses seljakotte

Vaata laste joogi- ja termospudeleid

Helkurid, kodarahelkurid ja helkurkleebised parandavad nähtavust

Sügisel ja talvel on oluline, et laps oleks lasteaeda minnes ning sealt tulles liikluses hästi nähtav. Lapse üleriiete, rattakodarate ja koti küljes peaks olla nõuetekohane helkur ning vanem peaks aeg-ajalt kontrollima, et see oleks alles ja õigel kõrgusel.

Vee- ja UV-kiirtekindlad helkurkleepsud sobivad hästi kõvadele pindadele, näiteks:

• kiivrile;
• vankrile;
• tõukerattale;
• rulale;
• jalgrattale;
• joogipudelile.

Need on lihtne ja praktiline viis muuta lapse igapäevased esemed pimedal ajal paremini märgatavaks.

Vaata helkurtooteid siit

Lase lapsel oma asjade valimisel kaasa rääkida

Kui võimalik, lase lapsel valida näiteks:

• kahe sobiva seljakoti vahel;
• joogipudeli muster;
• kaisukas, mille ta kaasa võtab;
• riietus või särk;
• väike helkur või kleeps kiivrile.

Valik ei pea olema piiramatu. Kaks või kolm vanema poolt sobivaks peetud varianti annavad lapsele otsustusvõimaluse, kuid ei muuda olukorda üle jõu käivaks.

Oma valitud ese võib muuta lasteaeda mineku lapse jaoks veidi isiklikumaks ja tuttavamaks.

Kui kaua lasteaiaga harjumine kestab?

Sellele ei ole ühte kindlat vastust.

Mõni laps tunneb end üsna kindlalt juba mõne päeva pärast. Teine vajab mitut nädalat või kauem. Kohanemine ei pruugi kulgeda sirgjooneliselt.

Näiteks võib laps:

• esimestel päevadel rõõmsalt rühma minna;
• mõne aja pärast mõista, et lasteaias käimine on püsiv muutus;
• hakata alles siis hommikuti protestima või nutma.

Tagasilööke võivad põhjustada ka haigus, pikem puhkus, rühma või õpetaja vahetumine ja kodused muutused.

See ei tähenda, et kogu senine töö on kadunud. Laps võib vajada lihtsalt uuesti rohkem turvatunnet, ennustatavust ja aega.

Millal tasub rohkem abi küsida?

Kohanemisega võivad kaasneda nutt, väsimus, tavapärasest suurem lähedusvajadus, unehäired või tugevamad emotsioonid.

Õpetajaga tasub kindlasti põhjalikumalt rääkida, kui:

• lapse enesetunne ei parane aja jooksul;
• laps on suure osa päevast väga õnnetu ega suuda tegevustega liituda;
• söömine või magamine muutub pikemalt väga keeruliseks;
• laps räägib järjepidevalt hirmutavatest või ebaturvalistest olukordadest;
• käitumise muutus on väga tugev;
• vanemal püsib tunne, et midagi ei ole korras.

Vanema sisetunne on oluline. Küsimuste esitamine ei tähenda, et sa oled keeruline lapsevanem. Avatud suhtlus aitab lapsel vajalikku tuge kiiremini saada.

Korduma kippuvad küsimused lasteaiaga harjumise kohta

Laps ei pea kohanema kellegi teise tempos

Lasteaiaga alustamine on uus peatükk kogu pere elus. See võib olla korraga põnev, väsitav, rõõmus ja keeruline.

Iga päev ei pea olema ideaalne. Laps ei pea kohe kõigega hakkama saama ning vanem ei pea suutma kõiki raskeid tundeid ära hoida.

Ole lapse jaoks rahulik ja kindel seljatagune. Räägi õpetajatega. Hoia kodus võimalikult tuttavat rütmi. Paku pärast pikka päeva rohkem lähedust ja vähem ootusi.

Kui artikkel võiks toetada ka mõnda teist lasteaiateed alustavat peret, jaga seda nendega edasi.