Mis teeb sind rõõmsaks? Lapse vastus võib olla sünnipäev, uus mänguasi või jäätis. Rõõm peitub aga sageli ka palju väiksemates hetkedes – värvilise lehe leidmises, võilille puhumises, koos mängimises või millegi uue avastamises.
„Minu tunded. Rõõm“ aitab lapsel märgata ja sõnastada just neid hetki, mil tal on hea olla.
Raamatu mõte ei ole õpetada lapsele, et ta peaks kogu aeg rõõmus olema. Pigem aitab see tal ära tunda, milline rõõm tundena on, mis seda tekitab ning kuidas häid hetki teadlikumalt märgata.
„Miks ta ei oska rõõmu tunda sellest, mis tal juba on?“
See on lapsevanemana üsna tuttav tunne. Täiskasvanu näeb mänguasju täis tuba, toredat päeva või mõnusat väljasõitu, laps aga võib ikkagi keskenduda sellele ühele asjale, mis ei läinud tema tahtmist mööda. Rõõmu märkamine on samuti oskus, mida saab harjutada.
Raamat loob hea võimaluse küsida:
Mis oli täna sinu päeva kõige toredam hetk?
Mis pani sind täna naerma?
Kas mõni väga väike asi võib samuti rõõmu teha?
Kes on inimene, kellega sul on eriti hea koos olla?
Selline vestlus aitab lapsel hakata oma kogemusi ja tundeid teadlikumalt märkama.
Rõõm ei tähenda ainult suurt elevust
Lapse jaoks võib rõõm olla vali naer ja ringi hüppamine, aga see võib olla ka rahulik rahulolu, turvatunne või mõnus koosolemise hetk.
Jänkutegelaste igapäevased olukorrad aitavad näidata, et rõõm ei pea tulema ainult suurtest sündmustest.
Rõõmu võib pakkuda midagi, mida laps märkas looduses. Midagi, mida ta ise oskas. Kellegagi koos veedetud aeg. Väike õnnestumine, mida täiskasvanu võib isegi tähele panna vaid möödaminnes.
See on väärtuslik just lapsele, kes kipub keskenduma pigem sellele, mis läks valesti või mida tal parasjagu ei ole.
Rõõmsameelsus ei tähenda keeruliste tunnete vältimist
„Minu tunded“ sarja tugevus on see, et üks tunne ei muuda teisi valeks.
Laps võib olla ühel hetkel rõõmus ning järgmisel pettunud, vihane või kurb. Kõik need tunded on normaalsed.
Tunnete nimetamine aitab lapsel aja jooksul paremini mõista, mis temaga toimub, ning kasvatab enesekindlust oma emotsioonidega hakkama saamisel.
Seetõttu töötab „Rõõm“ eriti hästi koos sarja teiste raamatutega – mitte eesmärgiga kasvatada last, kes on alati rõõmus, vaid last, kes tunneb oma emotsioone ja oskab neist rääkida.
Rõõmupuu – hea mõte, mida pärast lugemist päriselt edasi kasutada
Uuendatud väljaandes on lisatud rõõmupuu meisterdamise tegevus.
Laps saab puule lisada vilju, millele on kirjutatud või joonistatud midagi, mis talle rõõmu valmistas.
Näiteks:
- vanaemaga küpsetamine;
- mäng sõbraga;
- esimene lumi;
- midagi, mida laps õppis ise tegema;
- naljakas hetk õe või vennaga;
- õhtune ettelugemine.
Eriti tore selle tegevuse juures on see, et rõõmust saab midagi nähtavat ja kogunevat.
Päeval, mil kõik tundub halvasti olevat, saab rõõmupuud uuesti vaadata ja meenutada: mul on olnud palju häid hetki ning neid tuleb veel.
Miks valida see?
- Aitab lapsel rõõmu märgata ja sõnastada – mitte ainult suurt elevust, vaid ka väikeseid häid hetki.
- Toetab eneseusku – rõõm ja usk oma võimesse raskustega toime tulla on omavahel seotud.
- Ei õpeta „ole alati rõõmus“ – sobib terviklikku tunnetest rääkimise sarja.
- Annab vanemale lihtsa vestluse alguse – hea viis rääkida lapse päeva toredatest hetkedest ilma küsimuseta „kuidas sul läks?“.
- Lapsele tuttavad olukorrad – emotsioone saab siduda päris igapäevaeluga.
- Rõõmupuu meisterdamine – raamatu teema jätkub pärast lugemist päris tegevusena.
- 24-leheküljeline kõvakaaneline raamat – sobib korduvaks kooslugemiseks ja sarja kogumiseks.
- Hea täiendus teistele tunneteraamatutele – aitab luua lapsele terviklikuma emotsioonide sõnavara.
