„Minu tunded. Headus“ aitab tuua selle suure mõiste lapse jaoks päris igapäevaellu. Headus võib olla kellegi aitamine, sõbra kuulamine, hoolimine või väike tegu, mis paneb teise inimese end märgatuna tundma. Samal ajal aitab raamat märgata, et head tegemine võib tekitada hea tunde ka lapses endas.
„Ole õe vastu hea.“
„Kuula oma sõpra.“
„Aita teisi.“
Laps kuuleb neid lauseid sageli, aga mida headus tegelikult tähendab?
Mitte lihtsalt „ole hea laps“
See vahe on oluline. Lapsele võib öelda sada korda, et ta peab olema hea, aga sellest ei pruugi veel tekkida arusaamist, milline käitumine on hooliv ja miks see teisele inimesele oluline on. Raamatutegelaste tuttavad olukorrad annavad võimaluse rääkida palju konkreetsemalt:
Kuidas sa tead, et sõber vajab abi?
Mida tähendab päriselt kuulamine?
Millal on keegi sinu vastu hea olnud?
Kuidas sa end siis tundsid?
Nii ei jää headus lihtsalt täiskasvanu antud reegliks, vaid laps saab hakata seda enda kogemustega seostama.
Headus tähendab ka teiste märkamist
Laste omavahelistes suhetes ei ole alati kõige keerulisem küsimus „mis on õige?“, vaid hoopis teise inimese märkamise oskus. Sõbral võib olla kurb meel. Keegi võib vajada mängu kaasamist. Mõnikord aitab kuulamine rohkem kui lahenduse pakkumine. Selliste olukordade üle rahulikus hetkes rääkimine aitab lapsel kasvatada empaatiat ja sotsiaalset teadlikkust ilma, et vestlus algaks alles pärast tüli.
„Minu tunded“ sarjas on jänkutegelased asetatud lapsele tuttavatesse olukordadesse ning raamatud on loodud selleks, et tekitada vestlust, mitte anda lapsele lihtsalt nimekirja sellest, kuidas „õigesti“ käituda. Laps saab rääkida tegelasest, enne kui peab rääkima iseendast.
„Miks jänku nii tegi?“ võib olla palju lihtsam küsimus kui „miks sina eile nii tegid?“
See teeb raamatu heaks abivahendiks ka lapsele, kellel on enda tunnetest või suhetest veel keeruline otse rääkida.
Hea olemise aed – tegevus, mis toob raamatu pärisellu
Uuendatud väljaandes on lisatud praktiline hea olemise aia meisterdamistegevus.
Laps saab oma aeda lisada uue õie iga kord, kui:
- ta teeb kellelegi midagi head;
- aitab teist;
- kuulab või lohutab;
- keegi teeb omakorda midagi head temale
Nii muutub abstraktne teema millekski nähtavaks ja arusaadavaks.
Kuidas kasutada?
Raamatut ei pea lugema ainult algusest lõpuni.
Peatu mõne olukorra juures ja küsi lapse arvamust:
„Mida sina siin teeksid?“
„Kuidas teine tegelane end praegu tunda võib?“
„Kas keegi on sulle kunagi niimoodi head teinud?“
Väiksema lapsega piisab täiesti piltide vaatamisest ja lihtsatest küsimustest. Suurema lapsega saab juba arutada kavatsuse, empaatia, sõpruse ja selle üle, miks üks ja sama tegu võib erinevaid inimesi erinevalt mõjutada.
Miks valida see?
- Selgitab, mida headus päriselt tähendab – mitte ainult „ole hea“, vaid konkreetsed igapäevased viisid teist märgata.
- Toetab empaatia arengut – laps saab mõelda, mida teine inimene võib tunda.
- Annab vanemale loomuliku vestluse alguse – suhetest saab rääkida enne, mitte alles pärast konflikti.
- Ei keskendu ainult lapse käitumise parandamisele – laps õpib märkama ka seda, kui tema vastu ollakse hea.
- Tuttavad igapäevaolukorrad – lapsel on lihtsam nähtut oma eluga seostada.
- Praktiline „hea olemise aia“ tegevus – raamatu teema jätkub pärast lugemist päris elus.
- 24-leheküljeline kõvakaaneline raamat – sobib hästi korduvaks kooslugemiseks.
- Hea täiendus tunneteraamatute sarjale – eri raamatute kaudu saab lapsega järk-järgult rääkida armastusest, headusest, kadedusest, vihast, rõõmust ja teistest tunnetest.
